Apteekri sõnul levivad gripp ja paljud teised viirushaigused inimeselt inimesele piisknakkusena. Kui haige aevastab või köhib, saastuvad ka pinnad tema ümber, mida katsudes korjab juba järgmine inimene selle üles. Seejärel mustade kätega nina, silmi või suud katsudes tungib haigustekitaja organismi, mistõttu on käte puhtus väga oluline. „Viimaste nädalate jooksul on hüppeliselt kasvanud käte puhastamiseks mõeldud desinfitseerivate vahendite müük, kuid oluline on siinkohal meeles pidada, et need tooted on siiski täiendavad kaitsevahendid. Number üks peaks olema ikkagi korralik, vähemalt 20 sekundit kestev käte pesu sooja vee ja seebiga. Seda vana tarkust tasuks iga päev ka lastele meenutada ja alles pesemisvõimaluse puudumisel tarvitada antiseptikume,” selgitab Lehari.

Millal pesta käsi? „Muidugi siis, kui nad tunduvad mustad. Aga ka alati enne söömist, pärast õues käimist, pärast tualeti külastamist, pärast nina nuuskamist ja pärast looma silitamist,” räägib Lehari.

Kui soovitakse spetsiaalseid desinfitseerivaid tooteid kasutada, tuleks apteekri sõnul eelistada suure (vähemalt 60%) alkoholisisaldusega tooteid, mis aitavad viiruseid ja baktereid tappa ning mille toime on kliiniliselt tõestatud. „Paraku kosmeetikaletis müüdavad antiseptilised geelid ei pruugi nii efektiivsed olla,” mainib Lehari.

Tugevda immuunsüsteemi

„Mida inimene saab veel haigestumise vältimiseks teha, on hoida oma immuunsüsteem tugev: toituda tervislikult, puhata piisavalt ja vältida üleliigset stressi,” soovitab Lehari. „Apteegi toidulisandidest aitavad kaitsevõimet tugevdada sipelgapuukoore ja punase päevakübara preparaadid, samuti tsink ning C- ja D-vitamiin. Lastele on populaarne toidulisand leedrimarjasiirup.”

Apteekri sõnul aitavad nakkusi ära hoida ka viirusevastased ninaspreid ja kurgutabletid. „Need tooted takistavad viirustel paljuneda ja moodustavad haigustekitajate vastu barjääri. Haigestumise vähendamiseks või isegi ärahoidmiseks tuleks ninaspreisid kasutada kindlasti enne rahvarohketesse kohtadesse ja õue minekut ning õhtul enne uinumist,” selgitab Lehari.

Kui inimene on siiski nakatunud ja avalduvad esmased sümptomid, on köha ning kibeda kurgu jaoks head eukalüpti ja teiste eeterlike õlide segust saadud kapslid. „Ravim desinfitseerib hingamisteid ja sobib paljudele, näiteks ka diabeetikutele ning rasedatele, sest puuduvad teiste ravimitega koostoimed,” selgitab Lehari ja lisab, et osa kapsleid sobib ka alates 3. eluaastast.

Algavale haigusele annavad leevendust ka kuumalt tarbitavad gripiteed. „Gripitees sisalduv paratsetamool vähendab valu ja palavikku, C-vitamiin aitab organismi tugevdada ning pseudoefedriin teeb nina lahti. See kõik aitab enesetunnet parandada, kuid kindlasti tuleb jälgida maksimaalseid tarbitavaid koguseid ja mitte tarvitada seda üle nädala, muidu vähendatakse enda organismi vastupanuvõimet,” rõhutab Lehari.

Gripiteed alla 12-aastastele lastele ei sobi. „Kui laps haigestub, siis palaviku ja valu vastu saab abi lastele mõeldud paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavatest siirupitest või närimiskapslitest,” selgitab Lehari.

Nina loputamiseks soovitab apteeker meresoolalahust, mis loputab limaskestadelt välja viirustekitajad ja allergeenid ning ühtlasi niisutab nina, aidates sellel korralikult oma tööd teha. Meresoolalahust võib kasutada juba imikutel alates 3. elukuust.

Palaviku kindlakstegemiseks peaks kodus olema kindlasti ka töökorras kraadiklaas. „Üha populaarsemad on infrapunatermomeetrid, millega saab kehatemperatuuri mõõta ilma nahaga otsest kontakti loomata,” selgitab Lehari.

Apteeker rõhutab, et viirushaiguste korral tuleks kindlasti jääda koju ja vältida kontakti teiste inimestega, et ravida end terveks ning hoida ära teiste nakatumist. „Kui tekivad ägedad sümptomid ja tekivad probleemid hingamisega, tuleks võtta ühendust arstiga või kutsuda kiirabi,” räägib Lehari.