Nahka peab külma eest kaitsema

Hea ja soe riietus küll kaitseb nahka, kuid Mai-Liis tõdeb, et sageli ei õnnestu meil oma nägu kaitsta. “Võiks ju arvata, et siseruumis on olukord parem ja midagi ei pea kartma, kuid pidevalt töötavad kütteseadmed imavad õhust viimasegi niiskuse ära ning see pole samuti nahale hea. Lisame siia juurde kõikuvad temperatuurid nii õues kui toas,” selgitab ta.

Jälgida võiks veel, et duši- ja vanniprotseduurid soojas vees oleks võimalikult lühikesed. Kuum vesi eemaldab kehalt naturaalsed õlid ja mida kauem veemõnusid naudime, seda halvemasse seisu me oma naha paneme. Sellest tekib ka “tõmbav” tunne peale pesu, mis kindlasti on paljudele tuttav tunne. “Pärast pesu ka alati võiks keha katta õli või kehavõiga, mis ei sisaldaks vett. Külma veega oma duši- ja vanniprotseduuri lõpetamine on aga tõhus viis vereringluse ja üleüldise nahakonditsiooni parandamiseks. Sel aastal on ju eriti popid talisuplused ja seda täiesti õigustatult,” soovitab ta.

Õlid vastavalt naha omadustele

Talviseks naharutiiniks soovitab Mai-Liis õlipõhiseid tooteid, sest need annavad nahale kaitsva kihi ja hoiavad niiskuse rakus ning toksiinid eemal. Tänu õlile ei pääse naha niiskus pooride kaudu välja.

Paljudel õlidel on ka põletikuvastased omadused, mis aitavad ärritunud nahka rahustada. Eriti head on ravimtaimedega näo -või kehaõlid, sest seal on lisaks baasõlile ka ravimtaimede toetavad omadused.

“Kindlasti võib tekkida olukord, kus nahk jääb rasvaseks, aga siinkohal tuleks võtta arvesse, et õli või vahaga toodet tuleks enamasti võtta korraga vähem, sest seda kulub vähem kui näokreemi. Tõsi siiski on, et imendumise aeg on õliga toote puhul veidi pikem. Ja jumestuskreemi armastajatel tuleb selle tõttu veidi pikem iluprotseduuride aeg,” toob ta välja.

“Tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et õlitüübid on erinevad ning veidi erinevate omadustega, mõni imendub kiiremini ja mõni aeglasemalt.

Mesilasvaha kannab põletikuvastaseid omadusi, mis on olulised lõhenenud naha ja bakteriaalsete infektsioonide vastu võitlemisel. Lisaks sisaldab mesilasvaha A-vitamiini, mis on mitmete uuringute järgi tõestatud vananemisjälgede vähendajana, samal ajal kahjustatud naharakke niisutades ja taastades.

Millised taimed on talvisel ajal nahale head ja kuidas neid kasutada?

Lisaks peaks jälgima, et keha saaks piisavalt oomega-3-rasvhappeid ja D-vitamiini, mis on samuti väga olulised naha toetajad. Samuti on oluline C-vitamiin, mida sisaldavad rohkesti kodumaised marjad- kibuvits, pihlakas, igihaljaste puude okkad.

Saialille salv on väga hea kuiva või sügeleva naha toetaja. See alandab põletikku, kiirendab naha taastumist ning on ohutu ka lastele.

Naistepunaõli sobib naha toetajaks, aga ka tõsisemate murede korral nagu külmavillid või vöötohatis. Mida tumedam punane on õli värv, seda tugevam on tema toime.

Teelehe õli või salv aitavad igapäevaste nahamurede korral hästi. Kiirendab ka haavade paranemist. “Siin võiks korraks mõelda, miks see kasvab peaaegu kõikjal? Meil on teda nahahoolduses vaja!” ütleb loodusterapeut.

Nipid, kuidas talvel nahka hooldada:

· Niisuta nahka vähemalt kaks korda päevas

· Matkale minnes või talisporti tehes hoia käepärast topsikest niisutava salviga

· Jälgi, et saaksid piisavalt oomega-3-rasvhappeid ja D- ning C-vitamiini

· Ära unusta hoolitseda ka käenaha eest!