Igal hommikul on rutiin sama: ärkad, teed kohvi, lähed kontorisse (või kodukontorisse) ning töötad selles umbsevõitu ruumis terve päeva. Ainsaks ühenduseks välismaailmaga on telefon ja arvuti, mis maailmas toimuva kohta pidevalt uut infot jagab.

Tehnoloogia, mis on teinud meie elu väga palju lihtsamaks, on samal ajal põhjalikult muutnud inimkonna käitumismustreid. Viimase 200 aastaga on põllu-, metsa- ja kalameestest saanud tehase- ja kontoritöötajad ning selle asemel, et esivanemate kombel teha tööd päevavalguse käes, veedavad paljud suure osa oma ajast toas ekraanide taga.

Tajutav versus tegelik

Inimesed enamasti ei mõtle selle peale, kui palju oma ajast nad tegelikult siseruumides veedavad. Küllap oleme kõik omal nahal tundnud, kui kergesti ununeb värske õhu kätte minemine, kui käsil on midagi olulist. Nädalavahetusest või tihedasti täis pikitud tööpäevadest võib märkamatult mööduda isegi 36 tundi enne, kui astume esimest korda oma koduuksest välja.

Küsimustele, kui palju inimesed enda arvates värske õhu käes viibivad ja kui palju nad seda tegelikult teevad, on vastuseid otsinud rahvusvaheline uuringufirma YouGov. Euroopas ja Põhja-Ameerikas läbi viidud uuringus osalenutest enamik (neid oli 16 000 inimest) väitis, et nad on siseruumides oma ajast umbes kaks kolmandikku. Tegelikkuses on see number aga palju suurem.

Nii YouGov kui ka tänavu kuuendat korda ilmunud Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter nentisid, et umbes 90 protsenti inimestest on igapäevaselt siseruumides peaaegu 22 tundi. YouGov raportist selgus lisaks, et iga kuues nende vastaja ei veeda praktiliselt kunagi aega värske õhu käes - teisisõnu on nad siseruumides pea 24 tundi ööpäevast.

Seega on reaalne oletus, et keskmine kontoritöötaja, kelle päevad kulgevad kodu-kontor-rutiinis, võivad nelja seina vahelt väljas viibida üksnes 15 minutit päevas. See on vaid pool soovituslikust ajast, mida on vaja, et inimese bioloogiline kell häälestuks vastavalt loodusele.

Tervis ja heaolu siseruumides

“Siseruumides võib õhk olla isegi kuni viis korda ebatervislikum,” kirjutab Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter 2020. aastal, hoiatades inimesi võimaliku ebakvaliteetse õhu eest.

Niiskus ja hallitus, harjumus küünlaid põletada, ruumi puhtus, keemia kasutamine koristamisel, ehitusmaterjalid ja mööbel – kõik need annavad oma panuse sellesse, millised ebatervislikud osakesed õhus hõljuvad. Kui halbade tingimuste osas midagi ette ei võeta, võib nende keskel elamine hakata tervisele kahju tegema: tekitada silma-, nina- või kurguärritust, samuti suurendada väsimustunnet.

Täpselt aasta tagasi raporteeris Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter, et Euroopas elab 11,5 miljonit last lekkiva katuse, liigniiskuse, hallitavate aknaraamide või põrandatega kodudes. Ligikaudu 4,2 miljoni lapse kodus polnud piisavalt päevavalgust, pea 6 miljonil ei olnud piisavalt sooja ning rohkem kui 13 miljonit last kannatas naabrite või liiklusest põhjustatud ülemäärase müra tõttu. Eesti lastest elab sellistes tingimustes 20 protsenti.

Sel aastal ütleb baromeeter, et inimeste eluruumid ei ole viimase 12 kuuga sugugi tervislikumaks muutunud. Igal aastal jõutakse renoveerida vähem kui üks protsent hoonetest. „Kui vaid kaks protsenti Euroopa kodudest saaks igal aastal korralikult renoveeritud, väheneksid liigniiskusest tulenevad probleemid 2050. aastaks poole võrra,“ seisab raportis.

Häiritud ööpäevane rütm

Veetes enamiku oma ajast siseruumides võtab inimene endalt võimaluse saada piisaval hulgal loomulikku päevavalgust. Tavaline valgustustase siseruumides on umbes 300–500 luksi, mis võimaldab meil jätkata igapäevaseid tegevusi. Parku on seda liiga vähe, et see aitaks reguleerida meie organismi ööpäevast rütmi. Isegi kui me saame edukalt toimida kunstliku valguse käes, on inimese organism programmeeritud reageerima öö- ja päevavalguse vaheldumisele ning selleks, et tasakaal oleks paigas, peab inimene kogema iga päev ka vähemalt 1000-luksist valgust.

Vähene viibimine päevavalguse käes ja kunstliku valguse üleküllus on tänapäeva inimeste sagedane probleem. Paradoksaalsel kombel on valgust alati kas liiga vähe või valel ajal (teler ja nutiseadmed hilisõhtul). See omakorda on tõstatanud erinevaid arutelusid, kuidas paremini kaitsta inimkonna tervist.

Uuringud on tõestanud, et kui viibida ereda valguse käes päevasel ajal, stimuleerib see meie aju ning sel on mõju ka meie produktiivsusele: me oleme tähelepanelikumad ja meie mõte töötab kiiremini. Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter viitab, et pärast kontorite, tööstus- või kaubandusettevõtete kolimist parema valgustusega ruumidesse kasvas töötajate produktiivsus uues kohas keskmiselt 15 protsenti. Ka mõõtmised koolides on näidanud, et aknapoolsel küljel või küllaldase päikesevalgusega klassiruumis istuvatel õpilastel on 7 kuni 18 protsenti paremad testitulemused kui neil, kes istuvad seinapoolsetes pinkides või ilma akendeta klassiruumis.

Mida teha

Oled kogu aeg väsinud ning mures oma laste pärast sest nad on loiud ja haiged? Siin on mõned soovitused, mida on võimalik ette võtta enda ja oma lähedaste tervise kaitseks: viibige rohkem õues, muutke oma kodu valgemaks ning kujundage võimalusel kodus ruumid ümber nii, et teie pereliikmed saaksid viibida päeva jooksul rohkem valguse käes. Õhu kvaliteedi parandamiseks koristage, kloppige vaipu, kasutage koristamisel vähem keemiat, põletage vähem küünlaid, õhutage ruume ning ventilatsioonisüsteemide puudumisel tuulutage tube kolm kuni neli korda päevas. Kõik need tegevused aitavad muuta kodu sisekliima tervislikumaks.