“Meie õhtud mehega meie oma majas ei olnud mõnusad ja hubased, nagu olin kujutlenud. Kuidagi tühjad olid need õhtud ja üldse kogu meie elu. Minu meelest mees ei näinud mingit probleemi, vaatas telekat, jõi õlut ja igal reedel käis sõbra juures saunas, kust tuli parajalt jommis peaga alles kella 2-3 ajal. Ei, mehe joomine ei teinud mulle muret, sest ta suutis asjad kontrolli all hoida. Aga ma tundsin, et oleme teineteisele väga võõraks jäänud. Tema elas nii, nagu mina ei elakski samas majas. Ja ausalt öelda siis mina elasin ka nii, nagu mu mees ei elakski minuga koos. Just nüüd oleks me võinud sageli teatris või kinos või kontserdil või sõpradel külas käia, aga mehel polnud millegi vastu huvi. Ütles, et sul ju sõbrannasid küll, käi nendega. Meil ei olnud nagu millestki rääkida peale selle, mida poest tuua ja mida süüa teha. Ja muud olmelised asjad. Elasime nagu majanaabrid. 

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:

Tähelepanu!
Järgnev artikkel võib olla sobimatu alaealistele.