Kas distantsõpe tuleb? Kas väikese nohu pärast peab koju jääma või mitte? Miks te meile vastuseid ei anna?

Selliseid küsimusi kuulen lastevanemate poolt väga tihti. Mulle kirjutatakse õhtuti, nädalavahetusel. Vahel ka helistatakse.

Õhkkond Tallinna koolides on praegu pingeline ja põhimureks ongi see, et ei teata, mis kindlalt saab. Veel eelmise nädala alguses lugesin meediast, et nii-nimetatud kollast stsenaariumi ei rakendata, aga juba päev hiljem teatas linnapea, et nii ikka läheb.

Sain minagi endale visiiri ja õppekorraldust teeme ümber. Töötan ühes suures koolis. Annan ise üldiselt tunde põhikoolile ja lisaks olen ka klassijuhtaja. Minagi lootsin väga, et distantsõpe kui selline jäi kevadesse. Suvi oli ju nii lootusrikas, oli palju päevi, kui lisandus null uut nakatunut.

Nüüdseks on aga kõik muutunud. Täna hommikul saime meediast lugeda, et juurde tuli 61 nakatunut ja olukord on eriti probleemne just Tallinnas.

Oleme linnajuhtidelt saanud nii palju vastuolulisi signaale, et enam vist ei üllataks, kui nad nüüd uuel nädalal teataks, et unustagem enne räägitu, läheme täielikult üle distantsõppele.

Nad on kui kassid, kes kõnnivad ümber palava pudru. Ei, ma ei taha distantsõpet, aga paistab, et ilmselt võib nõnda kujuneda (kas või vanemate klasside puhul). Minu meelest võiks linnajuhid välja öelda, et see pole välistatud ja anda kindlaid suuniseid, kuidas käituda (näiteks mis klassidest alates seda rakendataks).

Olgem ausad, osaliselt ongi see rakendunud. Eelmisel nädalal minu juhatatava klassi õpilased olid kaks päeva kodus. Sarnane muster kordub ka uuel nädalal.

Ma pole kindel, et ka selline edasi-tagasi solgutamine on kõige parem variant. Ei teki ikka mingit süsteemsust. Need kaks distantsõppe päeva lõid tavaõppeprotsessid praegu väga segamini. Kui teisel päeval hakkasid nad distantsõppega taas kohanema, tuli aga lülitada end sellele lainele, et järgmine päev füüsiliselt koolis kohal olla.

Muidugi loodan sisimas, et praegune puhang taandub, aga ratsionaalselt olukorda analüüsides, peab tõdema, et ilmselt nõnda ei lähe. Nii linnajuhid kui ka haridusministeeriumi ametnikud peaks rohkem avalikult rääkima, mis on võimalikud stsenaariumid edasi ja mida ehk kevadisest kriisist õpiti.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!