Floating ehk sensoorne deprivatsioon

Floating tähendab kaaluta olekus lamamist soolvees, mis on täpselt kehatemperatuuril. Sensoorne deprivatsioon tähendabki seda, et kõik välised segajad lõigatakse ajutiselt ära — kambris valitseb täielik pimedus, täielik vaikus ja kaaluta olek. Aju saab nii-öelda puhata — telefon ei piiksu ja sinised ekraanid on kustunud. Isegi gravitatsioon kaob ära — keha hõljub kaaluta olekus.

Floatimiseks mõeldud kambri leiutas juba 1954. aastal neuroteadlane John C. Lilly. Esialgu kasutatigi meetodit kosmonautide treenimiseks — nad said harjuda kaaluta olekuga. Hiljem avastati aga sensoorse deprivatsiooni positiivsed mõjud inimese psüühikale.

Rootsis levinud meetod

Rootsi Karlstadi ülikoolis on floatimise mõju uuritud juba alates 1990ndatest. Mitmetes doktoritöödes on leitud, et sensoorsel deprivatsioonil on väga positiivsed mõjud nii kehale kui ajule. Ajutegevuse mõõtmise tulemusena nähakse, et kambris kaaluta olekus lamades lülitub ajutöö teistsugusele sagedusele. Seda võib võrrelda magamise ja ärkveloleku vahelise staadiumiga.

Floatimine on oluliselt vähendanud inimeste stressi, ärevust ja depressiooniilminguid. Tõusnud on optimism elu suhtes üleüldisemalt, samuti unekvaliteet. Positiivseid tulemusi on märgatud ka füüsilise poole pealt — kaaluta olek vähendab lihaspingeid ning mõjub valuvaigistavalt. Seetõttu kasutavad sensoorse deprivatsiooni kambrit ka mitmed spordimeeskonnad.

Eestis pole floating veel nii levinud

Veiko Lasting, kes pakub Tallinnas floatimise teenust, puutus teemaga esmakordselt kokku samuti Rootsis. Mees räägib, et inimesed käivad salongis väga erinevatel põhjustel — kes tahab lihtsalt tööpäevast välja lülituda, kes käib pigem füüsilise taastusravi eesmärgil.

Veiko käis asjast lähemalt ka „Eesti eso” podcastis rääkimas. Oma kogemust jagas ka saatejuht, kes enne saadet ise floatimist proovis. Teist moodust, kuidas tänapäeval kõik välised impulsid kas või korraks välja lülitada, on raske leida.

Kuula lähemalt saatest:

Allikad: saltfloatstudio.com; kau.se