"Pigem mõjub see paaridele, kes ei olegi üldse koos olnud, kes ei teagi teineteist ja siis ühel hetkel nad on sunnitud koos olema. Just nimelt sunnitud," avaldab Kerro. "Võib-olla siis õpitakse kaaslast alles tegelikult tundma ja mõistetakse, et võib-olla nad polegi kokku määratud. Et koos on elatud võõra inimesega.”

Naine on kindel, et iga suhe peaks olema sõltumatu ja inimeste suhtemantra võiks olla „Olen õnnelik sinuga ja olen õnnelik sinuta”. „Ja naised, kes seda artiklit loevad, võiksid öelda seda oma meestele. Huvitav, mida mehed vastu ütleksid? Me ei tohiks oma kaaslasest sõltuda, lasta oma õnnel temast sõltuda. Aga paljud niimoodi elada suudavad? Miks inimesele ei meeldi see mantra? Sest väga palju elatakse sõltuvussuhetes. Kas siis rahalises, vaimses... Ja minu meelest on see vale viis elada.”

Marilyn lisab, et suhted lagunevad ka siis, kui naine võtab mehe rolli ja mees naise oma. „Millest see tuleb? 1990. aastate alguses ei olnud üksikemad enam tabu ja naised hakkasid täitma kodus ka meherolli – eks sealt tulidki tugevad tüdrukud ja nõrgad mehed. Miks nõrgad? Ema ainuke armastusobjekt oli poeg, keda nunnutati. Ja tüdrukutele öeldi, et sa oled tugev, saad hakkama, sul polegi mehi vaja.”

Loe pikemat intervjuud värskest Anne & Stiilist.