Nimelt aitasid tõenditena kaasa Laura salaja kirjutatud päevikusissekanded, mida naine käis pidamas raamatukogus, salajasele failile. „Naised, kui te ei julge või ei saa minna EMO-sse oma vigastusi fikseerima, siis pildistage need üles, samuti pange detailselt kirja endaga toimunu. Need on hiljem olulised tõendid. Ja rääkige. Vägivald saab toimuda ainult vaikuses,” kinnitab Arba.

Ütlusi andis Arba politseile kokku neljal päeval ja üle kümne tunni. “Võtsime uurijaga üksipulgi läbi minu päeviku, samuti andsin politseile kõik helifailid, mis mul oli salaja vägivallaaktide ajal salvestada õnnestunud, ja pildid vigastustest,” avaldab ta. “Mul oli nii hea meel, et olin suutnud tema jõhkrused üles kirjutada ja salvestada. Kui muidu on sellistes juhtumites sõna sõna vastu, siis minu kogutud tõendid olid piisavad kinnitamaks, et see inimene on ohtlik, ja politsei sai prokurörilt loa Daniel vahistada.”

Loe pikemat intervjuud vägivalla ohvriga Eesti Päevalehest.