Sõbrad ja tuttavad teavad Pamelat kui Hunt Kriimsilma, sest ta ei suuda pikalt ühe koha peal istuda ja muutub kiiresti kärsituks, kui midagi uut ette võtta ei saa. “Mul on vaja kõike maitsta, kõike katsetada ja teha, et saada aru, kas mulle see ka meeldida võiks,” selgitab ta oma olemust ise. “Ma ei ole kunagi suutnud teha üht asja korraga. See pole minu jaoks kunagi piisavalt põnev olnud.”

Nii ongi Pamela ühest küljest seotud traditsiooniliselt pigem naiseliku alaga, jumestamise ja fotokunstiga. Oma meigipintsli abil on ta aidanud mõnel tagasihoidlikul hallil hiirekesel end aga taas avastada ja täieliku kuningannana tunda. Teisest küljest jällegi ehk pigem pisut maskuliinsema alaga, kikkpoksi trennide andmisega. “Eks meil kõigil on see, et ühelt poolt tahame olla graatsilised ning teiselt poolt võimsad kangelannad ja päästa maailma. Ka minus on kõrvuti naiselik ja mehelik pool, mida ma tasakaalus püüan hoida,” tõdeb ta.

Pamela lugu tõestab, et üks naine võib olla graatsiline ja tugev samaaegselt. Loos räägib ta, kuidas tema lapsepõlv Lõuna-Eesti põldude ja metsade vahel kasvatas temast tüdruku, kelle suurimaks kireks sai kikkpoks, sellest, miks iga naine peaks oskama ennast kaitsta ja millised mehed temasuguse naise kõrval üldse hakkama saavad. “Kui peletan kellegi eemale, siis ainult need, kes on sisemiselt liiga nõrgad või ei tunne, et oleksid minuga samaväärsed," teab ta. Küll need tugevad mehed julgevad tulla juurde ja teisi polegi vaja.” 

Lisaks räägib Pamela sellest, kuidas koroonaviirus ja spordiklubide sulgemine on tema tegemistele mõjunud ning tõestab, et keeruline aeg annab meile võimaluse hoopis kõrgemale ja kaugemale jõuda.

Loo lõpust leiab ka WKW By Pam proovitrenni!

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: