Pean tunnistama, et seksi puudutavas olen luuüdini rikutud põlvkonnast — minu nooruses oli naiste lemmiksari “Seks ja linn”, kus linnadaamid arutasid takso tagaistmel valju häälega anaalseksi üle ja tõid kogu maailma naiste teadvusse beebiroosa jänkuvibraatori, mis kõditas kliitorit — ennekuulmatu lõbu! Eestimaiseski meedias vohas 2000ndate esimeses pooles piirideta pöörasus. Seksijutud ilmusid tol vabadusest joovastunud ajal kogupereväljaannetes lihasalati retsepti ja laste nupunurga kõrval, meediakangelased kandsid nimesid Seksi-Kristi, Grupi-Kati ja Riista-Max.

Olen süütu noorreporterina teinud visiidi pornokirjanik Seksi-Eedi juurde ja kirjutanud siis silmagi pilgutamata lehe uudisekülgedele loo, kus esines sõna “taskuv*tt”, kuigi lehmapiima pealt saabunud maatüdrukuna ei teadnud ma siis veel, mis agregaat see on. Kustumatu mälestusena püsib mul silme ees oma ajas täiesti normaalse ja viisakana tundunud seltskonnaüritus, kus keksis ihualasti ringi kohalik kuulsus, meheau varjamas vaid triibuline sokk. Rohkem ma parem ei pajata, aga mida iganes on seksivallas revolutsioonilist, olen kõike juba küsinud, kuulnud ja näinud. Või siis Cosmopolitanist lugenud.

Eelneva tõttu ei saa ma hästi aru, mis “kompleksides põlvkonnast” ning uue ja parema kasvatamisest Kärsini saate promojuttudes räägiti? Stalini-aegsetest daamidest? Kuninganna Victoriast? Nende jaoks on ehk juba hilja… Või on vahepeal tõesti välja hüpanud värske põlvkond puritaanlastest lapsevanemaid, kes mähivad oma teismelisi võsukesi burkadesse? Keda päästa kavatsetakse ja mille käest, tekkis saadet vaadates küsimus. Sihuke jutusaade ei ole televisioonis seksiteemade jaoks lihtsalt kuigi hea formaat, kukub liiga heietava loengu moodi välja.

Hooaja avasaate teemaks oli esimene vahekord, alguseminutitel ehmatas Kärsin minulgi korraks hambad lahti, kui ta oma emalt küsis isalt suhu võtmise kohta, aga see oli ka ainuke hetk, mis minus üldse mõõdukat elevust tekitas. “Mida vanemad sulle ei rääkinud” on vist mõeldud teismelistele ja/või nende (vana)vanematele, aga kahtlen, kas see kumbagi sihtrühma kõnetaks. Noored vast vaatavad parem Netflixi hittsarja “Sex Education” ja HBO kõmulist “Euphoriat” — on meelelahutuslikum, julgem ning aja- ja eakohasem.

Mulle tuletas Epu stiil meelde nõukaaegset käsiraamatut “Avameelselt abielust”, mille iga lapsevanem üritas kuidagi oma teismelise vaatevälja lükata. Kas see pole moodsal ajal veidi ajast-arust? Saade oli alles poole peal, kui tabasin end kärsitult kella vaatamas: kas Jüri Ratas juba ilmub ekraanile? Jah, mõte Ratasest, miks mitte isegi Reinsalust, Helmest ja Kiigest tundus Kärsini saatega kõrval täitsa hot ja ma pole kindel, kellele mainituist võiks see tõdemus olla komplimendiks.

Seks on siiski visuaalne ja intiimne, mitte mingi laadamölateema. Stuudios suure publiku ees ja eredate prožektorite valguses ei pääse see mõjule. Intiimsuse all pean silmas hämarat suitsust ruumi, idamaist viirukilõhna, salapära ning sensuaalsust. Ootasingi vist seda Eppu, keda olen näinud ajakirjades. Saade pole paraku ei liha ega kala ja Tuuli Roosma omaaegse menuka “Mamma miaga” ei kannata seda üldse võrrelda, aga samal ajal olen nõus ka ühe Facebooki-sõbraga, kelle arust mõjus saade apokalüptiliste koroonauudiste valguses mõnusalt kontekstivälise ja dekadentlikuna. Arvan, et see ei olegi üldse vähetähtis. Ja ehk järgmised episoodid on väheke särtsakamad.

Tähelepanu!
Järgnev artikkel võib olla sobimatu alaealistele.