Triinu teekond karmi diagnoosini võttis aega ca pool aastat. Peale seda, kui ta avastas 2018. aasta septembris vasakust rinnast kummalise tüki, otsustas ta pöörduda oma perearsti poole, kus tehti koheselt ka ultraheli ning suunati edasi juba mammograafi, mille järel otsustati võtta kahtlasest kohast koetükike ehk tehti biopsia. “Olen alati selliste asjade suhtes ettevaatlik olnud ja kui ma lõpuks, paar kuud hiljem ikkagi tundsin, et see hakkas järjest rohkem tunda andma, otsustasin lasta asja kontrollida, et hiljem ei oleks kedagi süüdistada,” meenutab ta.

Kuigi biopsia kaudu said arstid teada, milline raske teekond Triinut nüüd ees ootab, ei tahtnud mitte ükski Pärnu arst talle seda ise öelda, vaid naine kutsuti pealinna vastuvõtule. “Kui naistearstilt tuli kõne, et pean Tallinnasse minema, mõtlesin küll, et äkki siis tõesti on midagi halvasti, aga kuna üks tuttav ütles, et tema ema saadeti ka niimoodi Tallinnasse ja tegelikult ei olnud midagi, siis mõtlesin minagi, et käin arsti juures ära ja lähen oma eluga edasi,” räägib Triinu. “Aga siis istusin ma seal kabinetis ja arst küsis mult, et “noh, sulle vist ei ole mitte midagi veel öeldud selle kohta” ning kui ütlesin, et ei ole, ütleski ta: “Ahahh, et see on siis halvaloomuline kasvaja.” Ja siis ma istusin üksinda seal kabinetis ja mõtlesin, kas on imelik, kui ma praegu nutma hakkan?” Ja ta nuttiski…

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: