Järgnevalt on ära toodud erinevad väsimuse tüübid:

1. Professionaalne väsimus

Tööst tingitud väsimus sõltub töö huvitavusest, selle mõtestatusest, töötaja teenete tunnustamisest, ülemuste suhtumisest ja teistest faktoritest.

Ühed inimesed on seisukohal, et pingutama peab kolleegide, ülemuste või klientide heakskiidu saavutamiseks. Kui aga püüdlusi keegi ei hinda, ei tahagi enam eriti initsiatiivi näidata. Teisi aga tiivustab töö tulemus iseenesest ning nendel pole midagi selle vastu, et töötada rohkem ja paremini lihtsalt niisama.

Kui töös puudub mitmekesisus, on suurem tõenäosus tunda negatiivseid emotsioone ning neisse suhtutaksegi kui väsimusse. Kui aga kõiki töid ei ole võimalik täita vahendite ja aja puudumise tõttu, tekib jõuetuse tunne, mis süvenedes kutsub esile kurnatuse.

Mida teha?

Kui ei taha tööd vahetada, siis tuleb üritada leida mõtet seal, kus seda pole.

Kui kolleegid või ülemus ei väljenda arvamust sinu töö kohta, tuleks alustada jutuajamist esimesena. Rõhuta oma osa tööprotsessis. Või selgita, miks sul ei jätku aega või ressursse teatud ülesannete täitmiseks. Võib juhtuda, et juhtkonnal polegi midagi selle vastu, et sulle abiline määrata.

2. Emotsionaalne väsimus

Talv on väsimuse traditsiooniline aeg — vitamiinipuudus, pole päikest, on külm. Kõik see mõjutab inimest. Tekib emotsionaalne väsimus. Sa tunned surutust, midagi ei jõua teha, sa pole rahul ei enda ega ka maailmaga. Arvad, et niikuinii midagi ei õnnestu ning sind haarab masendus. Ent planeeritud tööde nimekiri aina kasvab ning süvendab emotsionaalset väsimust.

Mida teha?

Kannatlikkusel ja vastupidavusel on omad piirid. Ei tule koguda väsimust, vaid hoopiski positiivseid emotsioone. Alustuseks võiks tunnistada, et oled enda peale liiga palju võtnud. Mõtle järele, millised toimetused võiks järgmisse kuusse edasi lükata või kellelegi teisele delegeerida. Nii ei teki tunnet, et oled kohustatud nüüd ja kohe seda tööd tegema. See tähendab, et ei teki ka süütunnet mõne tegemata töö pärast.

Ära nõua endalt liiga palju ja ära tõsta latti liialt kõrgele. Olgu peale, et kodus ei valitse ideaalne kord ja mis siis sellest, et ei alustanud dieediga. Ole endaga sellel raskel perioodil leebem. Ent isegi siis, kui oled lõputult väsinud, ära anna alla soovile teki alla pugeda. Üksindus vaid süvendab emotsionaalset väsimust. Suhtle ja käi väljas, et oma närvipingeid maandada.

3. Hormonaalne väsimus

Mõningad päevad enne tsükli lõppu tunnevad mõned naised spetsiifilist väsimust. Tavaliselt tekitab seda kahe naissuguhormooni — östrogeeni ja progesterooni vaheline häire, mille tagajärjel naine tunnetab ärrituvust ja jõuetust. Järsk hormoonide arvu vähenemine menstruatsiooni ajal kutsub esile väsimuse ja vastikustunde kõige vastu. Pealegi tekitab vererohkus füüsilist väsimust ja raua puudust. Alakõhu valu aga nõrgestab närvisüsteemi. Küpsemas eas provotseerib östrogeenitaseme alanemine samuti väsimust, mis tundub lausa ületamatuna.

Mida teha?

Kui sellised sümptomid on sulle tuttavad või oled avastanud seose tsükli konkreetsete perioodide vahel, tuleb oma probleemiga pöörduda arsti poole. Võimalik, et ta määrab analüüsid ja kirjutab välja hormoonpreparaadid.

4. Toitumisest tingitud väsimus

Ka söök võib esile kutsuda jõuetuse. Pärast sööki tõstavad kiired süsivesikud (küpsised, sai, kompvekid) suhkru taset veres ning sunnivad kõhunääret välja töötama suuri annuseid insuliini, et taset alandada. See põhjustab omakorda hüpoglükeemiat — suhkrutaseme alanemist veres, mille tagajärjel tekibki väsimus.

Teine kriitiline periood tekib 3-4 tundi pärast sööki, kui toit oli raske ja rasvarikas. Taolist toitu seedib organism aeglaselt ning kulutab selleks palju energiat. Lisaks suurendab suur kogus rasva koormust maksale. Perspektiivis põhjustab tasakaalustamata toitumine avitaminoosi ja magneesiumi vähesust, mille tagajärjel inimene tunneb väsimust.

Mida teha?

Süüa tuleks 3-4 korda päevas. Hommikusöögiks tuleb valida aeglaseid süsivesikuid (leiba, puuvilju, kaerahelbe putru). Nendest saab organism piisavalt energiat. Lõunaks ja õhtuks tuleks valida valgurikast toitu ja köögivilju. Iga tunni tagant ei tohiks näksida ning käigu pealt süüa. Ja otse loomulikult tuleb juua vett, et aidata organismil vabaneda šlakkidest ja toksiinidest.

5. Füüsiline väsimus

Kui tunned lihasväsimust pärast jalgadel veedetud päeva või väsid mängides pojaga 15 minutit korvpalli, siis need on ärevusttekitavad sümptomid. Organism saadab signaale, et sinu füüsiline vorm on kehvakene. Regulaarne spordiga tegelemine ilma kurnavate koormusteta aitab end paremini tunda. Sport tõstab vastupidavust ning stimuleerib endorfiinide ehk õnnehormoonide vabastamist.

Mida teha?

Kõige lihtsamad ja taastavamad treeningud on käimine, jalgrattasõit ja ujumine. Et neist maksimaalselt kasu lõigata, tuleb rütmi siseneda järkjärgult. Kui sporti pole juba ammu sinu elus olnud, siis on mõttekas alustada regulaarsetest kiires tempos jalutuskäikudest.

6. Valest unest tingitud väsimus

Taastumiseks vajab aju sügava ja kiire ehk paradoksaalse une täielikke faase (umbes pooleteist tunnised). Sügava une faas on hädavajalik, et töödelda läbi päeva jooksul saadud info ning korrastada see. Kui see faas on häiritud, alaneb mälu võimekus ning selle tagajärjel on keeruline millelegi keskenduda.

Kiire ehk paradoksaalne faas (unenägude nägemise faas) aitab toime tulla väsimusega ning taastab jõudu. Müra, ebamugav voodi ning teised pisiasjad tekitavad mikroärkamisi ning selle tulemusel üks faas vaheldub teisega inimesele märkamatult ning tsükkel on segamini. Siis ärgatakse väsinult. See seisund on hästi tuttav noortele emadele, kes mitu korda öö jooksul peavad ärkama.

Mida teha?

Väikelaste emadel tuleb mingiks ajaks väsimusega leppida. Kõikidel teistel juhtudel on vaja tegutseda. Partnerit peab norskamisest ravima, seinte ja akende helikindlus tuleb parandada, madratsi saab mugavamaga asendada. Peab hoolt kandma selle eest, et mitte miski und ei segaks.

Allikas: Psychologies.ru