Ta räägib, et tema jaoks oli üksijäämine täiesti uus kogemus, sest alates lapsepõlvest, mille veetis internaadis, polnud ta kunagi üksi saanud olla. "See oli võõras tunne, sest elu oli olnud nii kiire, enne last oli kiire ja peale lapse sündi samuti, kogu aeg oli tempo peal," möönab naine. "Ja siis olin korraga üksi. Alguses tundsin masendust ja kõige keerulisem oli siis, kui laps hakkas käima isa juures. Kodu oli tühi ja hinges täielik tühjusetunne, sest osa minust oli puudu."

Uuesti abielluda Agel plaanis ei ole, kuid ta tunnistab, et ka see võib kunagi tulevikus muutuda. "Elu on täis üllatusi, nii häid kui ka halbu," sillerdab Age.

Loe pikemat intervjuud Agega värskest detsembrikuu Eesti Naisest.