Järsk lahkumine ja pikk äraolek aitas ka leina eest põgeneda, sest nagu Lii tunnistab - oma abikaasa surmast pole ta senini üle saanud. "Aga ma pole selle nimel ka tööd teinud, vaid panin leina riiulisse seisma ja pole seda puutunud, sest see kõik on endiselt liiga valus," räägib ta.

Lii tajus enda sõnul, et Eestis teda leinas ei mõistetud ja see võis olla osaliselt põhjus, miks ta otsustas minna üksi ja kaugele ning olla oma tunnetega üksi. "Enne surma peaks ehk leinaprotsessi lõpetama, kuid praegu pole veel õige aeg ja seetõttu pole ma võtnud vastu ka pakkumisi Matist raamatut kirjutada," märgib naine.

Loe pikemat intervjuud Liiga värskest Naistelehest.