Loen ja loen mina neid säästmisartikleid ja tunnen, kuidas kõhus hakkab keerama. Teate ju seda tunnet, kui tuleks nagu midagi teha, midagi väga vajalikku, aga mingil põhjusel ei saa. Vot mina ka ei saa säästa, sest ma lihtsalt ei suuda ära otsustada, mille arvelt see sääst peaks tulema. Küll oleks lihtne, kui raha jääks palgast üle — paned kõrvale ja valmis — vabal ajal võid targutada, missugune suurepärane majandaja sa oled ja teistelegi õpetussõnu jagada. Või kui näiteks jooks, suitsetaks või ostaks iga päev Statoilist kohvi. Jätad maha — ja sääst kohe nagu maast leitud. Mille arvelt säästab aga see, kes ei joo, suitseta, tarbi kohvi, ei reisi, riided soetab vaid teiselt ringilt, kalleid hobisid ei oma, kõiki võimalikke asju ostab vaid soodukaga — tema valikud oleksid järgmised: 1. Süüa vähem. 2. Loobuda laste huvitegevusest. 3. Elada ilma elektri ja kütteta. Ausalt — päris absurd, et 21. sajandil peab tööd rügav ja kohusetundlik inimene selliseid valikuid tegema. Mida aga pangahärra muidu soovitaks? Millise rea pealt säästma hakkame? Mina pole suutnud valida ja seepärast — piinlik mainidagi — olen see hirmus palgapäevast palgapäevani elav kodanik, kelle suunas pidevalt näppu viibutatakse, nagu säästude mitteomamine oleks mingi valik — ah, ei viitsinud täna raha pensionipõlveks kõrvale panna. Suva mul sest pensionipõlvest, kui ma enne nälga suren.