Kui Margus käis ülikoolis, oli ta ühe aasta ka oma poja kõrval kodune isa, mis lõigi nende vahele sellise sideme, mis ei ole tänaseni katkenud. “Mu süda täitub suure uhkustundega, kui ma vaatan, milline äge ja avar, sügav hing temast on kujunenud,” avaldab ta, tunnistades, et oma pojale soovibki ta seda, et too oleks õnnelik. “Seda, et ta leiaks enda elus eneseteostuse, mis on tema hingelaadile kõige rohkem kohane ja kui see on korras, siis selline inimene, kes on täitunud, kes on õnnelik ja armastab seda, mida ta teeb, ei tee ka teistele inimestele liiga. Ta kulgeb siin maailmas nagu väike päike ja kiirgab teadlikkust ja õnnelikkust kõigele ümbritsevale. See on parim, mida saab üldse loota.”

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: