Ka paljudest aastaid töödeldud toidus kasutatud sünteetilistest lisaainetest soovitavad paljud uuringud hoiduda.

Eestis, kus puhast loodust on märksa rohkem ja põllumajanduse intensiivsus on väiksem kui Euroopas keskmisena kipub ohutunne tihti kaduma. Statistika aga näitab, et taimekaitsevahendite müük ja seega nende kasutamine põllul suureneb meilgi. See suurendab ohtu, et nende jäägid jõuavad järjest enam ka inimese organismi. Hea indikaator on siin mesilased, kes põllumajanduskultuure tolmeldades ja neilt nektarit kogudes pestitsiidijääkidega vahetult kokku puutuvad. Uuringud näitavad, et jääke leitakse nii mesilastest kui ka meest ja vahast.

Ka meie toidulauale jõudvate saaduste proovidest leitakse üha rohkem pestitsiidijääke. Enamasti on nende sisaldus üksikuna küll alla kehtestatud piirmäärade, kasvab aga ka selliste proovide hulk, kust leitakse korraga mitme pestitsiidi jääke. Kuidas hinnata nende mõju siis ja milline võiks olla piirmäär? Kuna maailmas kasutatakse ligi 1200 toimeainet, on eri kombinatsioonide ja nende mõju uurimine pea võimatu ülesanne. Lisaks suudavad toidujärelevalve laborid sellest suurest hulgast toimeainetest määrata vaid umbes pooli, Eesti laborid veel vähem. Krooniline väikeste dooside mõju nõrgestab kõiki organisme, sh inimest ning eriti väikelapsi. Paljud tarbijad on seda mõistnud. Nii ongi mahetoidu ostjateks tihti väikeste lastega pered. Sageli on just laste allergiad sundinud emasid samme mahepoodi seadma. Tihti on nii, et kui mõni toit põhjustab lapsel allergilisi reaktsioone, siis sama toidu maheversiooni saab süüa probleemideta.

Ka uuringutes on kinnitust saanud, et mahetoidul võib olla otsene mõju inimese tervisele. Näiteks Hollandis leiti, et regulaarselt mahepiima ja mahepiimatooteid tarbinud rinnaga toitvate emade lastel esines vähem nahahaigusi ja allergiaid. Viies Euroopa riigis ligi 14 000 lapsega tehtud uuringus selgus, et mahetoidu tarbijatel esines vähem allergiaid ning neil oli vähem ülekaalulisust kui tavatoidu sööjatel.

Lisaks sellele, et mahetoidus pole pestitsiidijääke, on seal keelatud sünteetilised värvained, maitse- ja lõhnatugevdajad ning magusaineid ehk suhkruasendajad. Mida aga tähendavad ja põhjustavad need sünteetilised e-ained, mida mahetoodetes ei ole? Uuringutega on täheldatud nt maitsetugevdajate võimalikke kõrvalmõjusid:

  • nahalööve
  • allergia
  • söögiisu tõus (rasvumine)
  • ainevahetushäired
  • käitumis- ja õpihäired
  • kergesti ärritumine
  • närvilisus
  • diabeedirisk

Lapse organism on võrreldes täiskasvanuga eriti tundlik ning reageerib kõigele kiiremini ja valulikumalt. Seepärast on tähtis, et lapsed saaksid toiduga vaid parimat — selleks sobib hästi just mahetoit.

Mahetooted tunneb ära Euroopa Liidu ökomärgi järgi, mis on müügipakenditel kohustuslik. Suuremal osal Eesti mahetoodetest on ka Eesti riiklik ökomärk. Samuti võib Põllumajandusameti kodulehelt võtta lahti mahepõllumajanduse registri ja leida sealt mahetalunik, kellelt otse osta.

Mahepõllumajanduse kohta loe lähemalt:
www.maheklubi.ee