Muidugi tahavad kõik malli võtta über-enese­kindlatest kuul­sustest, nagu näiteks Rooney Mara, ja suunduda taevasse ulatuvate eesmärkide poole (hoolimata tegelikest väljavaadetest). Kuid kui reaalsuses seistakse silmitsi hirmutava olukorraga (näiteks palgatõusu küsimine), on palju lihtsam hakata otsima põhjuseid, miks situatsiooniga toime ei tulda, kui keskenduda potentsiaalsele edule. Ekspertide arvates on see viga.
Värsked uuringud leiavad, et tegelikult on ülemäärane enesekindlus olnud läbi ajaloo märksa kasulikum kui ettevaatlikkus. “Liigne enesekindlus suurendab ambitsioone ja püsivust ning võib toimida soovide täitumise ettekuulutajana,” selgitab Dominic Johnson, kelle uurimistöö keskendub just sellele teemale. Tutvu viisidega, kuidas end üles töötada, ja saad, mida tahad.

Loe Cosmo novembrinumbrist:
• Cosmo staar: Ehe ja andekas Zooey Deschanel
• 75 pööraselt kuuma seksifakti
• “Mu mees on mängur.”
• Bosside pihtimused
• Seksikas silmameik & uhiuued soengud
• Kuumad mantlid ja saapad

Sina ja eba­õnnestud? No ei…

Ülemäärane enesekindlus on tegelikult ellujäämisvahend, mis on pärit eelajaloolistest aegadest. Mõtle selle peale — koopamees pidi ikka päris võimukas olema, et joosta metsas ringi hiiglasliku karvase mammuti järel, peos ainsaks relvaks oda. Aga kui see oli ainuvõimalik viis mitte nälga jääda, pidi ta mingisuguse ellujäämisvõimaluse leiutama. Sisene olekusse, mida psühholoogid kutsuvad positiivseks illusiooniks — oma võimete instinktiivne ülehindamine ja mõtlemine, et oleme veidi targemad/tugevamad/paremad kui tegelikult. See töötab.

“Enese ülehindamine võib olla kasulik niikaua, kui sellest saadav kasu on märksa suurem kui soovitu järele minemise hind,” selgitab Johnson. Just sama tõuge motiveeris koopameest jahile minema… ja sel põhjusel tunned enesekindlusesööstu ka siis, kui kujutled peole minnes, et see on päriselt sinu pidu. Koopameestel oli oma eesmärki raske saavutada, kuid nad olid niivõrd keskendunud võimalikule edule, et lihtsalt läksid seda püüdma. Tegemist on kaheosalise trikiga, mille igaüks võib ära õppida.

Ole sihikindel

Esimene samm: ära närveeri ja analüüsi väljakutse plusse ja miinuseid. Hulluta oma meeli kõikvõimalike mis-siis-kui-stsenaariumitega, soovitab raamatu “The Power of Negative Thinking” autor Julie Norem.

Tehnika, mida psühholoogid kutsuvad katastroofi tagasivõtmiseks, aitab tegevuse võimalikud varjuküljed õigesse perspektiivi seada. “Ära karda oma kujutlusvõimele voli anda,” soovitab Norem. “Sel moel suudad kõrvale heita negatiivse stsenaariumi ja mõista, et halvim, mis juhtuda võib, ei olegi tegelikult nii halb.”

Mis on kõige hirmsam asi, mida su boss saab teha, kui temalt palgakõrgendust küsid? Ta võib su vallandada, kuid see on üsna ebatõenäoline. Ta võib sulle klammerdajaga vastu pead visata. — ka seda ilmselt ei juhtu. Ta võib öelda, et on veel üht-teist, mis sul oleks vaja ära teha, enne kui oled selleks hüppeks valmis — rohkem tõenäoline ja üldse mitte kohutav. Asju niimoodi vaadeldes tundub valik ilmselge.

Tööta end üles

Enne, kui pea püsti ajad, tegele oma ego upitamisega. See kõlab küll magedalt, aga põhjuste fikseerimine, miks just sina tegija oled — lahendasid tööl tähtsa probleemi täiesti üksi või korraldasid parima uusaastapeo –, ja nende endale kordamine võib sinu enesekindlust üleval hoida just neil hetkedel, mil pead tegema julge liigutuse, väidab Norem.

Kõhkled ikka veel? Alusta riskide võtmisega vähem stressivabades olukordades, kuni saad tõestuse, et mugavustsoonist väljumine võib viia suurte preemiateni. Näiteks, selle asemel et peol mõne ligitõmbava mehega rääkima minna, flirdi parem jõusaalis sõbraliku treeneriga.
“Erinevate väljakutsete edukas täitmine võib motiveerida sind ennast rohkem tagant tõukama,” ütleb Norem. Rääkimata veel sellest, et saad tõenäoliselt hulga uusi kuumi kohtinguid, meeldivaid ülesandeid ja kadedaid pilke.