Jessica Fashano oli lahke ja avatud inimene. Kuigi kaunis 27aastane naine töötas New Yorgis investeerimispankurina, leidis ta alati aega, et lüüa kaasa heategevuses, korraldades erinevaid tuluõhtuid abivajajate toetuseks.

Et tegemist oli äärmiselt sotsiaalse ja rõõmsa inimesega, oli Jessica sõpradel ja kolleegidel raske uskuda uudist tema enesetapust — 18. detsembril 2010 hüppas naine alla ühe Manhattani 40korruselise kortermaja katuselt. Kuigi Jessica ei jätnud maha lahkumiskirja, selgus hiljem, et ta kannatas depressiooni all.

Naise enesetapp jahmatas tema peret ja tuttavaid, kes ei suutnud mõista, miks lõpetas edukas noor inimene, kellel oli kõik veel ees, oma elu, selle asemel et abi otsida?

Traagilisel kombel on sama küsimust esitavaid inimesi üha rohkem. Kuigi 15-44aastaste naiste enesetappude arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, tekitab küsimusi just Jessica sarnaste ambitsioonikate tegelaste surm.

Eesmärgikindlate noorte naiste elu muutub üha kurnavamaks ja isoleeritumaks. Üks peamisi põhjusi on keskendumine karjäärile ja tõsiste romantiliste püsisuhete lükkamine tulevikku. “Selline käitumine võib suurendada depressiooniriski, mis omakorda juhib enesetapumõteteni,” märgib professor Marjorie E. Weishaar Browni ülikoolist.

Reeglina ei tekita depressiooni vaid üks põhjus. On vaja vähemalt kahe-kolme teguri koosmõju, et käivituks sügav negatiivsuse, tühjuse ja lootusetuse tunne, millest põgenemiseks tundub ainus väljapääs surm.

Raske üleminek reaalsusesse

Lapsena vanematega koos elades tead peaaegu alati, mida tulevik toob ja milline on õige valik — kool, trenn, huviring, stipendium, ülikool, poole kohaga töö… Kui tunned end ebakindla või nukrana, on perekond sind alati toetamas ja aitab raskustest üle saada. Täiskasvanuikka jõudes asi aga muutub.

“Kuigi enamik naisi teab, et elu võib olla ettearvamatu, avastab osa neist siiski, et iseseisev elu on keerulisem, kui algul tundus,” ütleb professor Carol Landau Alperti meditsiinikoolist. “Õnneni ei juhata meid vaid üks kindel rada. Ebakindlus ja segadus oma tegude ja elusuuna suhtes tekitab mõnel inimesel suure hirmutunde, mis aja jooksul võib areneda depressiooniks või viia enesetapumõteteni,” lisab Landau.

Ebakindlust ja hirmu võimendavad ka suhtlusvõrgustikud, näiteks Facebook. Uuringud väidavad, et sõprade-tuttavate postitused võivad tekitada tunde, et oled jäänud teistest maha — nende elu liigub kiirelt edasi, sina aga seisad paigal. Kummalisel kombel võib Facebook tekitada ka üksildust.

Loe Cosmo oktoobrinumbrist:
• Kaanetüdruk: Milla Jovovichi mitu palet
• Sügistrendid 2012 – moes ja meigis
• Kuumimad paha tüdruku seksinipid
• “Millele ma kulutan...”
• Cosmo legendaarse peatoimetaja 10 käsku
• Parimad palad Pariisi moenädalalt
• 4 lõhnanooti, mis talle mõjuvad
• Väldi stressi
• Dieedisaladusi laiast maailmast

Jackie Imbro oli 18aastane atraktiivne ja lõbus esmakursuslane. Eemalt vaadates elas ta imelist elu — ta oli arukas, tal oli palju sõpru ja uus kutt, kes teda jumaldas. Tegelikult aga polnud olukord nii mustvalge. 2. veebruaril 2011 poos Jackie end oma ühikatoas üles. Tüdruku koolikaaslased olid šokis. “Nägin teda eelmisel õhtul ja mulle küll ei tundunud, et midagi oleks olnud valesti,” meenutab Jackie sõbranna Erica Brunelle.

Hiljem leidsid Jackie lähedased vihje, mis võis viidata põhjusele, miks neiu end ära tappis. Jackie oli hiljuti oma Facebooki seinal andnud märku, et lähedased inimesed vedasid teda alt. Ta kirjutas: “Pead enda eest ise seisma, sest keegi teine seda sinu eest ei tee.” “Mulle tundus, et sellega ta mõtles, et kedagi peale iseenda ei saa usaldada. Paljud inimesed tema elus olid talle haiget teinud,” sõnab Erica. Kahjuks jäi Jackie mõistatuslik sõnum õigel ajal märkamata.

Täiusliku elu varjukülg

Üliambitsioonikad naised seavad endale sageli liiga kõrgeid eesmärke, tundes sealjuures pinget olla igal elualal täiuslik. Kuigi püüdlus täiuse suunas on tihti efektiivseks motivaatoriks, võib see tekitada ka emotsionaalseid probleeme. “Perfektsionism võib teha noorest naisest küll väljapaistva kuju nii koolis kui ka tööl,” ütleb Weishaar, “kuid siis, kui midagi läheb viltu (igaühel võib ju minna) — tekivad raskused tööl või paar lisakilo -, hakkab ta end lahenduse otsimise asemel piitsutama.”

Selle asemel et lubada endale aeg-ajalt ebaõnnestumisi ja leebemalt endasse suhtuda, hakkavad perfektsionistid end karistama. “Noored depressioonis naised, kellega tööd teen, on end küll kehtestanud, ent usuvad siiski, et nad pole kunagi piisavalt head, vaid vahel koguni väärtusetud,” räägib Weishaar.

Perfektsionisti kirjeldusega sobis ka 21aastane Katrina Tagget, kes sooritas enesetapu. Michigani ülikooli tudeng oli populaarne ja elurõõmus tüdruk. Ta õppis paralleelselt kahte eriala, tal oli kõrge keskmine hinne ja suured plaanid minna edasi õppima juurat. Hoolimata heast õpiedukusest kannatas Katrina ärevushäirete all.

“Ta nõudis endalt väga palju,” meenutab Katrina ema Sara. Nädal enne enesetappu muretses tüdruk oma hinnete ja praktikakoha pärast. Et ärevust summutada, pidutses ta ohjeldamatult ning tarbis alkoholi. Sara oli oma tütre pärast mures ning palus ühel Katrina lähedasel sõbral neile külla tulla — sõber arvas, et see pole vajalik.

Kahjuks ta eksis. 20. septembril 2008 võttis Katrina ühe teise sõbra relva ja lasi end sõbra korteris maha.

Kui armastus veab alt

Kuigi naiste enesetappude üldarv ei ole kasvanud, väidab psühholoog Leslie Beth Wish, et enesetapukatsete arv nende naiste seas, kes pettuvad armastuses, on tõusuteel.

Miks just nüüd? Raamatu “Manning Up” autor Kay Hymowitz arvab, et põhjus peitub “lapsmeestes”. Need on 20-30ndates mehed, kes tunnevad väga väikest survet või tahet alustada tõsist suhet, rääkimata abielust.

“Alates 20ndate keskpaigast hakkavad naised mõtlema abielule ja lastele, kuna nad on teadlikud oma viljakuse kahanemisest. Paljudel meestel on aga püsisuhte asemel fookuses juhusuhted ja pidutsemine,” sõnab Hymowitz. “Mõistlike meeste puudus vähendab noorte naiste võimalusi leida endale partnerit, kellega alustada tõsist suhet — see tekitab frustratsiooni.” Frustratsioon võib aga tekitada lootusetust ning panna naise mõtlema, et ilmselt ta jääbki üksi ja seega pole elu elamist väärt.

Lootusetusetunne, mille põhjustas murtud süda, tundub olevat ka Erica Blasbergi surma põhjus. Erica oli noor, andekas ja kaunis golfitäht. 25aastaselt oli tal piisavalt raha, et osta endale Las Vegase lähistel maja, kus ta elas koos oma pisikese koera Wynstoniga.

Kui Erica sõber tuli 9. mail 2010 talle järele, et sõita koos Alabamasse golfiturniirile, leidis ta eest naise elutu keha. Lahkamine näitas, et surm saabus rahustite üledoosi tõttu.

Oma lahkumiskirjas väitis Erica, et tundis end üksikuna. Hiljem selgus, et ta oli võidelnud ärevushäirete ja unetusega, mida võimendas segane lahkuminek abielumehest.

Depressioon ründab ägedalt

Teatavasti on enesetapud seotud depressiooniga. Ärevaks teeb aga see, et paljudel endalt elu võtnud naistel polnud depressiooni diagnoositud.
Haigus jääb varjatuks reeglina kahel põhjusel: naine ei märka selle sümptomeid või mõjub vaimse häirega kaasnev negatiivne “sildistamine” hirmutavalt, mis tähendab, et abi ei otsitagi. Niisiis, depressiooni tuvastamine võib keeruliseks osutuda. “Noorte naiste puhul ei avaldu depressioon mitte niivõrd kurbuse kui väsimuse, unisuse, tujumuutuste, isupuuduse ja ärevuse näol,” märgib Landau. “Kuna need jooned on noores täiskasvanueas nii tavalised, on raske fikseerida, kas need kestavad üle kahe nädala. Kui jah, võib see olla märguanne tõsisest haigusest.”

Caitlin Walker teab seda omast käest — ta 27aastane õde Alexis lasi end 2009. aastal maha. Pärast õe surma avastas Caitlin, et Alexis võis vaevelda varjatud depressiooni käes.

“Alexis oli imeilus ja populaarne tüdruk, kes armastas oma tööd medõena. Selle kõrval tabasid teda aga tujumuutused, mis sundisid teda ühel hetkel teistest eralduma,” ütleb Caitlin. Kallimast lahkumineku ja kaalutõusuga toimetulek osutus Alexise jaoks keeruliseks, usub Caitlin. “Kui oleksin teadnud, et ta on depressioonis, oleksin otsinud abi. Kahjuks ma ei usu, et Caitlin isegi sellest aru sai või et ta ei teadnud, et keegi saaks teda aidata.”