Palun kirjutada üksi või ühe lapsega elavatel naistel.
Mul on nii, elan üksinda ja jube tühjus hinges. Suhtlemises olen sõltuv teistest inimestest, sellest kas kellelgi mu jaoks aega on. Tavaliselt ei ole. Mida aeg edasi, seda vähem puutun inimestega kokku, sest 40+ naise elust kõik kohe kaovad.
Olen elus üldse palju üksinda olnud, aga nooremana see üksindus ei olnud nii masendav, nii tühi. Olen kuulnud, et teatud vanuses inimestel tekibki tühjus hinge.
Ilmselt nendel, kel mitu last, eriti veel väikest last, seda muret ei ole.