Asjatundjad kinnitavad, et elektromagnetväljad ega -kiirgused ning arvutiekraan ise silmakahjustusi, lühinägevust ega muid nägemishälbeid ei põhjusta. “Arvutiekraani mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast,” ütleb usutletav spetsialist. “Pidev arvutiekraani jälgimine tähendab nägemiselundile tugevat pinget, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge. Sellest tulenevad kaebused, alates silmade väsimisest nägemisteravuse nõrgenemiseni. Analoogset ülepinget tunneb näiteks autojuht, kes kaua aega jälgib teed, või lugeja, kes loeb raamatut mitu tundi järjest. Silmadele osaks saava koormuse tõttu võib tulla ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem ei oldud märgatud.”

Arvuti vaatamise sündroom

Arvutikasutajate sagedased vaevused on kipitus- ja torkimistunne silmades, nende punetus ning peavalu.

Loe Kodutohtri oktoobrinumbrist:
* Õunadieedi plussid ja miinused
* Beebi nahahooldus
* Uuring, mis võib päästa mehe elu
* Kaunid puhtad hambad
* Veresuhkur piiri peal ja üle piiri
* Abi valutavale kurgule
* Lisaks veel: osteoporoos, rinnavähk, hemorroidid
ja palju muud

“Silmavaevade põhjusi on mitu,” nendib Yaroslav Sabadyshin, “ja ka peavalu võib tulla mitmest tegurist, nagu peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, ja mis peamine — kui kuvarit silmitsetakse pingsalt pikka aega ilma puhkepausideta. Sellele lisandub kaela- ja õlalihaste pinge, mis kõik kokku väsitab nii silmi, aju kui ka kogu keha. Ent peavalu võivad põhjustada ka sobimatud prillid ja silmahaigused, millest inimene ei pruugi olla veel teadlik.

Arvutikasutajate tüüpilise nägemisvaevuse iseloomustuseks on kasutusel mõiste computer vision syndrom (arvuti vaatamise sündroom): inimene tunneb, et ei näe enam selgesti, nagu oleks silme ees udu või prügi või mingi võõrkeha silmas, ja pilgu ümberfookustamine, vaheldumisi lähedale ja kaugele vaatamine, muutub raskeks; mõneks hetkeks võib tekkida topeltnägemine.”

Silmapilgutus ennekõike

Silmaarstid väidavad, et arvutiga töötajale on tüüpiline nn kuiv silm, mida põhjustavad halb pisarakvaliteet ja vähene silma niisutamine. “Harv pilgutamine mõjub ka pisaravedeliku kvaliteedile,” kinnitab silmaspetsialist, “nii et hoolimata pisaravoolust ei taga see piisavalt head silma sarvkesta niisutust. Peale niisutamise on pisaravedeliku ülesandeks sarvkesta toitmine ja kaitsmine nakkuse eest ning ideaalselt sileda sarvkesta pinna tekitamine valguse õigeks murdumiseks silmas. Sarvkestaeesne pisaravedelik on ühtlasi barjääriks keskkonna ja silma vahel.”

Tavaliselt pilgutab inimene silma 20-22 korda minutis. Pingsalt arvuti- või ka teleriekraani jälgiv inimene aga niisutab silma ehk pilgutab seda ainult 10 korda minutis või vähemgi. Nii ei saa silmad piisavalt pisaravedelikku ja muutuvad kuivaks. Seda enam, et arvuti läheduses kipub õhk olema kuivem kui mujal ruumis.

Kuiva silmaga kaasneb kipitus- ja torkimistunne ning silmade punetus ei ole lihtsalt ebamugavus — liigse kuivuse tagajärjel, eriti kui ka toaõhus niiskust napib, võib tekkida silmapõletik. Viimast soodustab just see, et pisaravedelikuga niisutamata silm on nakkusele vastuvõtlik: kui organismis on mingi põletikukolle juba olemas, kandub see kohe edasi sinna, kus vastupanu nõrgeneb, praegusel juhul silmadesse. Kui silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit on tekkinud, ei aita muu, kui tuleb viivitamatult asuda seda ravima.

Sidekest ehk konjunktiiv on õhuke läbipaistev kest, mis katab silmamuna eesmist osa ja silmalaugu seestpoolt. Sidekesta aitab puhastada ja seda hoiab niiskena just pisaravedelik.

Silma sidekesta põletikku põhjustavad nii viirused kui ka bakterid. Bakteriaalse konjunktiviidi raviks kasutatakse antibiootikume sisaldavaid silmatilku või salvi, viirusliku konjunktiviidi korral on abiks ja ühtlasi ainsaks ravivahendiks niisutava toimega tehispisarad ning silmale puhkuse andmine. Nii bakteriaalne kui ka viiruslik konjunktiviit on väga nakkavad, nii et haiguse ajal tuleb hoiduda kokkupuudetest teiste inimestega.

Ravimata silmapõletik segab nägemist, seega peab silm rohkem pingutama ja see on talle liigne koormus.

Silmapõletiku ohtu on aga lihtne ennetada: ärgem unustagem ekraani silmitsedes oma silmi pilgutada!

Prillid ja/või kontaktläätsed

“Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobivale kaugusele vaatamiseks ettenähtud prille. Bifokaalsed prillid, mille läätsede alumine osa on lähedale vaatamiseks ja ülemine pool kaugele vaatamiseks, ei pruugi arvutitööks sobida, sest ekraani jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma. See väsitab nii silmalihaseid kui ka kaela ja õlgu ning silmad peavad n-ö hüplevalt kohanema. Kui inimene töötab pidevalt arvutiga, siis on kõige mõistlikum kasutada spetsiaalselt arvutitööks ettenähtud prille, mille puhul läätsede tugevus on seatud just vaheldumisi lähedale (laual olevalt paberilt lugemiseks) ja silmadest kaugemal seisvale ekraanile vaatamiseks. Sellised prillid on küll tavalistest lugemis- või kaugelevaatamise prillidest kallimad, kuid tervisele mõeldes tasub investeering end kindlalt ära ja päästab paljudest muredest,” kinnitab optometrist.

“Kontaktläätsede kandjad peavad arvestama, et arvutiga töötades nad pilgutavad harvemini, pisaravool väheneb, mille tagajärjel kontaktläätsede pind kuivab. Soovituslik on kasutada kunstipisaraid, mis on mõeldud kasutamiseks koos kontaktläätsedega. Arvutiga töötades sobivad kõige paremini madala veesisaldusega läätsed. Mida kõrgem veesisaldus, seda kergemini tekib läätsepinna kuivamine. Kuigi üldjuhul sobivad arvutitööks peegeldusvastase kattega prillid veidi paremini kui kontaktläätsed.”

“Tähtis on meeles pidada, et väga oluline on õige töö- ja puhkerežiim, et anda silmadele puhkust ja neid ka kõige pingelisema töö puhul piisavalt pilgutada — seda tasub päris teadlikult harjutada ja harjumuseks kujundada,” toonitab Yaroslav Sabadyshin.

Millal peaks kindlasti silmi laskma silmaarstil kontrollida ja millisel kõrgusel peaks asuma arvutiekraan, et silmi säästa, loe juba edasi oktoobrikuu Kodutohtrist.

---