Unenägude üks funktsioon on tasakaalustada meie elu. Sama ülesanne on ka unistamisel. Unistame sellest, mis meil elus hetkel puudu tundub olevat ja loome niimoodi järk-järgult uue reaalsuse. Eckhart Tolle sõnadega: "Meie teadvus on ruum, milles loome oma maailma." Meeles valmisloodu hakkab ligi tõmbama kõike selle teostamiseks vajalikku.

Keskendumisvõime lähtub vasakust ajupoolkerast ja loov visualiseerimine paremast ajupoolkerast. Kui suudame keskenduda oma südamesoovile ja selle täitumist selgelt ka ette kujutada, suudame oma soovi ka manifesteerida.

Unistamise eelis unenäo ees seisneb teadlikus keskendumises soovitavale. Unistustel on palju võimalusi luua tegelikkust, kui me teadlikult keskendume. Kui meid asi tegelikult ei huvita, on meil raske ka sellele keskenduda, seepärast mõned unistused ka ei teostu. Tõeline keskendumine transformeerib ja puhastab meie unistusele vastu töötavad sisemised uskumused ja välised tõkked.

Tahtmised ja vajadused. Isiksuse arengu seminaridel sageli küsitud küsimus puudutab tahtmiste ja vajaduste erinevust. Et me võime ju tahta mida iganes, aga kas me seda ka vajame? Hea oleks vastata küsimusele: Miks ma seda tahan (mida ma tahan)? Ja siis veel kord miks? Need miksid viivad meid lähemale sellele, mida me tegelikult tahame.

Näiteks soovite endale oma maja. Miks? Sest vajate rohkem privaatsust ja et igal pere liikmel oleks rohkem ruumi olla tema ise. Selle vajaduse saab rahuldada ka teisel teel, näiteks suurema korteriga või suurema respektiga üksteise suhtes või parema ajajuhtimise ja ruumijaotusega juba olemasolevas korteris. (Boonuseks pangalaenust pääsemine!)

Baasvajadused on lihtsad – Maslowi püramiidist lähtudes füüsilised vajadused ja turvalisus kõigepealt, söök-jook, peavari jne. Kui need on olemas, siis rihime eneseteostuse suunas. Sellisest püramiidist on psühholoogia ja kogu ühiskond pikka aega lähtunud.

Kuid Maslowi püramiidi võib rahulikult ka tagurpidi pöörata: kui inimene on tõeliselt leidnud iseenda ja oma elu ülesande, astudes koheselt eneseteostuse teele, leiab ta ilma vaevata ka peavarju ja rahuldab kõik muud baasvajadused.

Nii et milleks lennata madalalt ja muretseda üürivõla maksmise üle, kui südamelähedasele asjale pühendumine loob materiaalse külluse kõrvalefektina nagunii. Seda on raske kriisis inimesel vahel mõista, kuid väärtuste ja põhimõtete uut moodi paikapanemisega mis tahes kriisiperioodil ikkagi tegeletakse.

Külluse ja vaesuse teadvus. Leonard Orr, vabastava hingamise looja, räägib külluse teadvusest ja vaesuse teadvusest, meeleseisunditest, mis loovad tegelikkuse meie ümber:

„Külluse teadvus on meie loomulik seisund olla kooskõlas oma vaimu, loomuse, inimlikkuse ja sisemise minaga. See on elamine teadmises, et universumi rikkused on antud meile armastuse ja hoolimisega, et loovalt väljendada oma jumalikkust. Vaesuse teadvus on puuduse kartus ja eneseväärikuse eitamine. Töötamine ainult raha pärast, ilma rõõmu ja eneseteostuseta, on vaesuse, hirmu ja kõhkluse teadvus. See on elu loomuliku külluse mitteusaldamine ja oma loova potentsiaali ignoreerimine. See on sotsiaalselt võimendatud vaimuhaigus, mis piinab isegi inimesi, kel on palju raha.“

Kui me valime töö, mis pakub meile huvi ja paneb tööle meie loovuse, siis teeme tööd naudingu pärast. Raha on teiste inimeste naudingu ja armastusega teenimise kõrvalprodukt. Väga paljud usuvad ja kardavad, et kui nad valiksid endale meelepärase töö, peaksid nad ohvriks tooma oma materiaalse rikkuse. See uskumus on paljudel peamine põhjus, miks nad teevad ebameeldivat tööd.

Eneseteostus loob küllust. Meil ei ole puudus mitte ajast ja rahast, vaid pigem armastusest ja loovusest. Suurim takistus, miks meie unistused ei täitu, on meie negatiivsed uskumused meie enda või maailma kohta. Milliseid tulemusi loovad uskumused, et eneseteostus on tähtis ja raha ei ole tähtis. Või vastupidi? Või uskumus, et vaimsus ja rikkus välistavad teineteist. Või vastupidi. Milliseid tagajärgi on juba loonud ühiskonnas valitsevad uskumused nagu: küllust ei jagu kõigile, rikkus tuleb ainult raske tööga, rikkad on halvad, rõõmuga tehtava tegevuse eest on vale küsida raha jms.

Kujutlege maailma, kus raha ja armastust jätkub külluslikult kõigile, kus eneseteostuse nautimine tagab rikkuse, kus enama rahaga inimesed on vaimsemad... Mida mõtlevad ja usuvad sellises maailmas elavad inimesed?

Mida me usume, ongi reaalsus. Iga mõte, mida endast välja saadame, on teatud mõttes unistus. Iga mõte tekitab meis füsioloogilisi ja emotsionaalseid muudatusi ning need muudatused — vibratsioonid — loovad meie homset päeva. Arvesse lähevad nii teadlikud kui ka alateadlikud mõtted.

Võime näiteks teadlikult mõelda, et soovime leida meeldiva ja tasuva töö, kuid kui meie alateadvuses on kuskil sügav veendumus, et rikkus tuleb raske tööga ja eneseteostus tähendab vähem raha, siis on meie teadlikul soovil raske teostuda. Seepärast on tähtis teha tööd oma alateadlike uskumuste, veendumuste ja hirmudega.

Kui teadlikud positiivsed mõtted, unistused ja eesmärgid on tasakaalus samavõrra suurte hirmude, negatiivsete uskumuste ja kahtlustega, muutust ei toimu. Et unistused ja eesmärgid täituksid, peavad neid toetama meie uskumused ja veendumused — meie juhtmõtted ja kirg, mis annavad tegevusele tähenduse ja suuna.

See, millele me keskendume, kasvab. See, mida me ette kujutame, võtab kord kuju. Energia + mõte loob tulemused füüsilises maailmas. Energia voolab nendesse mõtetesse, millele pöörame tähelepanu. Kui me oleme veendunud, et asjad maailmas „ongi just niimoodi“ – halvad ja meie vastu, (taas)loome oma veendumustele vastava maailma. Loojad oleme nii või teisiti. See, mida me usume, ongi reaalsus.

Tiia Lõoke on Voog koolituse psühhoterapeut ja koolitaja

Järgnev link sisaldab reklaamteksti

VOOG KOOLITUS