Vererõhk = südamelihase jõud ja veresoonte toonus

Küllap on pea igaüks kuulnud, et vererõhk on üks olulisimaid südametöö numbrilisi näitajaid. Teame, et kui süda pumpab väsimatult verd veresoontesse, siis tekibki veresoontes rõhk, mida on näiteks arstidel üsna lihtne mõõta.

Missuguseks tulemus mõõtmisel osutub, sõltub inimese südamelihase jõudlusest ja veresoonte olukorrast ehk toonusest.

Lihtsustatult öeldes — kui süda tõmbub kokku ja pumpab soontesse verd, siis vererõhk tõuseb. Kui aga süda lõdvestub, siis rõhk langeb. Samal ajal on rõhk on teatud määral arterites alati olemas.

Vererõhu näitaja ei ole kunagi püsiv, see muutub kogu aeg. Näiteks on rõhk erinev nii spordi kui puhkuse ajal ning oleneb keha temperatuurist, toitumisest, tujust ja keha asendist. Kuid oluline roll on ka manustatavatel ravimitel.

Madal vererõhk — ohutu, kuid ebamugav

Sageli on nii, et kõrge vererõhu olemasolu ei pruugi inimene ise tundagi, kuid madala rõhuga on vastupidi — kogeda võib peapööritust ja isegi minestust. Madalaks arvestatakse vererõhk juhul, kui rahulikus olekus ja korduval mõõtmisel ei ületa ülemine rõhk 100 mmHg ja alumine 60 mmHg.

Kui rõhk on madal, siis jõuab ajusse hapnikku liiga vähe ja see põhjustabki enesetunde halvenemise. Aju hapnikuvaegus aga kutsubki esile minestuse või peapööritushoo. Madalat vererõhku on lisaks seostatud ka depressiooni, unehäirete ja väsimusega.

Mida teha? Madalat rõhku ei ravita, seega tuleb õppida ise oma sümptomeid leevendama. Tähtis on olla füüsiliselt aktiivne, nt treenida järjekindlalt oma vastupidavust ehk võhma. Üle pingutada ei ole tarvis.

Kohvi võib tarbida, kuid samuti ei tasu ka sellega liialdada. Lisaks on kasulik tarbida piisavalt puhast joogivett. Enamasti ei jää rõhk terveks eluks samale tasemele, vaid kipub aastate lisandudes tõusma.

Milline on normaalne vererõhk?

Normaalseks vererõhuks peetakse näitajaid <130/<85 mmHg.

Piiripealseks vererõhuks peetakse 130-139/85-89 mmHg.

Kõrge vererõhk on >140/>90 mmHg.

Kui tihti võiks vererõhku kontrollida?

Iga täiskasvanud inimene võiks oma vererõhku kontrollida vähemalt korra iga kahe aasta tagant.

Kui on teada, et suguvõsas on esinenud kõrgvererõhktõve, insulti või südameinfarkti ning kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130-139/85-89 mmHg), siis oleks mõistlik vererõhul silma peal hoida vähemalt kord aasta jooksul.

Kuigi on üldtuntud tõde, et vererõhk kõrgeneb koos eaga, ei tohi ka eakatel inimestel pidada kõrget vererõhku normaalseks.

Mida kõrgenenud rõhk meie kehaga teeb?

Kui inimesel on tuvastatud kõrge vererõhk, siis ütleb see, et nii tema süda kui ka arterid on suurema koormuse all kui peaksid olema. Kui rõhk püsib kõrgel tasemel väga pikka aega, siis ei saa süda ja arterid oma ülesandeid enam sama hästi täita kui varem.

Samuti võivad suuremast koormusest kahjustuda ka teised organid nagu näiteks aju ja neerud.

Peavalud, nägemisprobleemid ja muu Vahel harva kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, ninaverejooks, nägemisprobleemid, peapööritus, südamekloppimine ning iiveldus. Oluline on kõrgenenud rõhk võimalikult vara diagnoosida, et saaks abi kohe kasutusele võtta.

Loe siit: Mida peaks teadma kõrgest vererõhust