Tervislik toitumine ei ole kaugeltki raketiteadus. Toitumine on tervislik, kui inimese energiabilanss on tasakaalus: kehakaalu säilitamiseks tarbitakse päeva jooksul sama palju kaloreid kui kulutakse. Tervisliku lähenemise puhul moodustab valdava osa menüüst töötlemata toit ning keha saab kätte kõik vajalikud mikro- ja makrotoitained. Ei ole ju keeruline?

Midagi on aga viimase 100–200 aasta jooksul muutunud, sest moodne ühiskond vaevleb tervisehädade ja ülekaalu käes. Nagu ka enne öeldud, mõjutavad energiabilanssi kaks tegurit – söödud-joodud ja päeva jooksul kulutatavad kalorid.

Alustame viimasest. Ilmselt ei vaidle keegi vastu väitele, et tänapäeval liigub keskmine inimene tunduvalt vähem kui kümnete või saja aasta eest. Hommikul sõidame autoga tööle, päev möödub istudes, seejärel vurame autoga poodi ja tagasi koju. Ilma täiendava treeninguta just suurt energiakulutust ei teki.

Poed täis erinevaid valmistooteid, mida kiire elutempo inimese saavad jooksupealt suhu pista. Mugav ja säästab aega, kindel see. Küll on aga sellised tooted pahatihti väga väikese mahuga ega täida kõhtu, kuid on samas väga energiatihedad ehk kõrge kalorisisaldusega. Kokkuvõtvalt oleme olukorras, kus inimesed liiguvad aina vähem aga söövad-joovad aga rohkem.

Kuidas sellest nõiaringist välja murda? Olen ise selle probleemiga silmitsi seisnud ja annan mõned soovitused:

  • Toitumine. Õpi poes toodetelt toitumisalast infot lugema. Minu elu muutus hetkel, kui hakkasin uurima neid pisikesi tabeleid pakendite tagakülgedel. Kaks väga sarnase välimusega toodet võivad olla sisult täiesti erinevad. Päevase kalorite hulga kontrolli all hoidmiseks vali madalama kalorsusega tooteid.
  • Piirangud. Ära keela endale lõplikult midagi. Ükski “ma ei söö enam kunagi” lubadus ei lõppe hästi, seepärast otsi sobivamaid alternatiive või leia asendusi. Siinkohal ongi abiks etikettide lugemise oskus. Vahetades välja näiteks tavapärase piimašokolaadi suhkruvaba müslibatooni vastu, võidad juba 30–40% tarbitavast kalorite hulgast, seejuures aga ei ole endale mõnusat vahepala keelanud.
  • Hinda kriitiliselt oma igapäevast liikumist! Alati on lihtsam rohkem liikuda kui vähem süüa. Kui valdav osa päevast möödub istudes, võta plaani paaril korral nädalas mõni füüsiline treening või tempokas jalutuskäik. Sellega kasvatad oma päevast energiakulu.

Pea meeles, et suured muutused saavad alguse pisikestest detailidest – iga väike asendus toidulaual või liikumisharjumuste muutus annab aja jooksul kokku midagi suuremat!