Esmalt pean ära ütlema, et ei pea ennast kellestki tähtsamaks.
Mul on küsimus: Millal kaob naistel ainuõigus otsustada lapse saamise üle?
Seadust peab muutma nii, et perioodil, kui rasedust saab katkestada, peaks mõlemalt vanemalt võtma kirjaliku kinnituse lapse saamise soovist, et vähendada sundisade arvu. Kui mees last ei soovi, on naisel võimalus laps üksi üles kasvatada või teha aborti.
Mida teie tore seltskond arvab, kas ÕIGUS ja VASTUTUS peaksid olema seadusega reguleeritud VÕRDSELT?
Mainiks veel ära, et rumalad repliigid nt. “Ise tegid, nüüd vastutad” “tahtsid seksida, tahad ka alimente maksta” on pärit kiviajast. Tere tulemast 21 sajandisse. Kes veel ei teadnud, siis seks KUULUB inimeste ellu ja on sama tähtis nagu muud organismi normaalseks toimimiseks vajalikud asjad.

Loe ka: Lugeja abordipiirangutest: naisi vägisi sünnitama sundides tuleb meil lihtsalt hunnik õnnetuid lapsi

Vastuseks Martin Helmele: enne abortidele piirangute kehtestamist palun vasta ühele küsimusele ausalt ja keerutamata