Südame- ja veresoonkonnahaiguste riske saame maandada elustiili muutes. Südame vaenlasteks on nii suitsetamine, stress kui ülekaal. Kunagi pole hilja loobuda suitsetamisest ja hakata tegema trenni ning kindlasti tuleb selle kõrval pöörata tähelepanu menüü mitmekesisusele.

Südame huvides tuleb leida iga päev liikumiseks vähemalt 30 minutit. Sobivad nii kiirkõnd, ujumine, vesiaeroobika kui rattasõit, aga ikka nii, et selg on märg ja põsed õhetavad. Alustada tuleb rahulikult, kasvõi liftisõidust loobumise ja treppidest käimisega. Kui ülekaalu on palju ja kõndimine või rattasõit valmistavad liigesevalu, tuleb alustada ujumise või vesiaeroobikaga. Kui grupiga trenni minna pole soovi, saab ka ise basseinis näiteks põlvetõsteid ja kerepöördeid teha.

Paraku ainult liikumisest efektiivset kaalukaotust ei saavutata ja muuta tuleb ka toitumisharjumusi. Esmalt võiks tuua külmkappi värvilised köögiviljad ja salatid, just need, mis parasjagu ilusad ja head välja näevad – läikivad paprikad, krõmpsuvad redised, mahlased kirsstomatid ja erinevad kapsalised. Praekastmed tuleks asendada oliiviõli-sidrunimahla seguga ja maitsestamata jogurtiga ning loobuma peaks margariinist, isegi kui selle kaanel ilutseb sõna “kolesteroolivaba”. Palju kasulikum on naturaalne või , aga ka selle kogus ei tohiks ületada päevas teelusikatäit. Krõbedad nahaga kanakoivad võiks asendada fileega ja sealiha kalkuniga. Maitsestamisel võib kasutada ürte, sest nii kulub vähem soola, mille tarbimist on mõistlik piirata. Kolmel korral nädalas on hea süüa kala, aga kui kala vastu sümpaatia puudub, siis tuleks võtta pudelist või purgist naturaalset kalamaksaõli või selle kapsleid.

Vererõhu regulaarne kontroll peaks olema elementaarne pärast 40. eluaastat. Kõrget vererõhku ei tohi jätta ravimata, vastasel juhul kahjustuvad nii väiksemad kui suuremad veresooned ning tekib trombi oht. Veresoonte kahjustus väljendub ka nägemise halvenemises, insuldis ja infarktis.